Kiviaeg
teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu.
Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Väiksemaid savinõusid
võidi tarvitada taldrikutena.
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka
mererannal või isegi väikesaartel.
Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud.
Kammkeraamika kultuur
Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid
paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete
ridadega.
Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni
ja Loode-Venemaa aladel.
Mitmed leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Luust, vahel ka merevaigust vooliti
väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena.