Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil, Cordoba või Flandria kuldnahk, poolvääriskividest lauaplaadid, vaasid jms. Luksusinterjööri osaks olid ka postamentidele paigutatud skulptuurid. Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5 Mööblikunst Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega
18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670
annaabi.ee 
