Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis.
Asulaid võib elanike tegevusalade ja eluviisi põhjal jagada linnalisteks ja maa-asulateks.
Asulaid on võimalik jagada ka nende põhilise majandusharu järgi, nt kaevandus-,
põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks. Asulad erinevad mitte ainult
funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt
ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on
üldjuhul tiheasustusega.
Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust
kogu riigi rahvaarvu suhtes.
Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused.
Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud
riikideks