Barokk euroopas
Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale,
mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati
ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo
Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise
väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse
arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi,
Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu
Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku
looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks
kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid