Esiajalugu ja arheoloogia alused
1875. a.
meenus koobas Sautuolale. Hakkas sealt koguma arheoloogilisi esemeid. 1879. a. käis ta
seal oma väikese tütrega, kes koopas lambiga ringi uitas. Järsku laps hüüdis: "Vaata, isa,
32
härjad!" Nii avastatigi sealsed koopamaalid. Sautolal ei olnud kahtlustki, et tegu oli
paleoliitilise kunstiga. Algul peeti aga neid võltsinguks, mille eesmärgiks peeti esiajaloo
uurimise naeruvääristamist. Prantsuse arheoloogiaseltsi president pidas neid on Hispaania
jesuiitide tööks, kes tahtsid kompromiteerida esiajaloo uurijaid. Paljud arheoloogid ja
antropoloogid polnud nõus isegi neid koopamaale vaatamagi minema. Kohal käinud
prantslasest ekspert kinnitas, et need olid tehtud 18751879. Põhjuseks oli see, et
vastavalt tolleaegsetele arusaamadele peeti esiajaloolisi inimesi poolenisti ahvideks ning
see välistas, et nad oleksid olnud võimelised midagi niisugust tegema. Altamira