Rahvariided
Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil
lisandus silmuskudumine. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne-linasest esemed olid
valged, villased esemed lambavalged,-pruunid ja mustad. Muid värve saadi
taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo),
sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid
rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt.
Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande
alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste
Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varukatega särk ja selle peal
kantav villane varukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riide laid keerati kas ümber
puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana.
13.-17. sajandi kohta on andmeid napilt, kuid selle aja naiserõivastusest on säilinud
annaabi.ee 
