Arhiivinduse alused
epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse
kohta.
Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised
lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati
pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele
vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus.
Keskajal arenesid kirjutamine ja dokumendiloome koos kristluse levikuga, oluline oli pärgamendi asemel paberi
kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle
tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne
arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati
annaabi.ee 
