Üks veski seisab vete pääl Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tulened...
kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand. Kaanimaa 1.2.Linnriigid ja tegevusalad Tähtsamad nende seast olid Byblos,Siidon ja Tüüros.Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasia,Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. 3.Saavutused Võtsid kasutusele tähestiku,mis koosnes 22 märgist. 4.Vana Testament
Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad. Iseloomulik on usundile eshatoloogiline õpetus, mille järgi toimub maailmalõpu võitlus hea ja kurja vahel
Saksamaal kolmanda pöörde mitmus Sie, aga Prantsusmaal hoopis teise pöörde mitmus vous. (Keevallik 2008). Kuid me ei saa lähtuda päris täpselt võõrkeeltele omastest tunnustest, sest teistes keeltes ei ole tihtipeale võimalik päris konkreetselt vastandada teie ja sina vorme. Väga suure tähtsus on omistatud sina ja teie kõrval ka sõnadele härra ja proua, kuid Eestis need nii ulatuslikult käibel pole kui näiteks Inglismaal. Kuid eks seesuguseid väljendeid võib nimetada pisut arhailisemaks, sest tänasel päeval ei ole need väga laialdaselt kasutusel. Sinatamist ja teietamist ei saa tõsta välja konkreetsest ühiskonnast ja ajastust. Eri perioodidel ja eri ühiskondades on nende tähendus olnud väga erinev (Keevallik 2008). Praegusel hetkel on Eestis tõepoolest olemas kaks alternatiivset kõnetusvormi, kuid teistes keeleühiskondases ja teistel aegadel võivad valikuvõimalused varieeruda.
annaabi.ee 
