Õiguse üldteooria
Tänapäeval töötab õigusteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja
tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega. Eesmärgi saavutamise nimel toimub alati
konkretiseerimine. Väärtusjurisprudentsi puhul tuleb vabaneda mõistete ikkest.
Väärtusjurisprudents seob õiguse rakendaja seadusest kõrgemal seisvate või seadusele
eelnenud väärtustega/väärtusmastaapidega, mis on aluseks õiguslikele regulatsioonidele,
nende täiendamisele, neist aru saamisele ja argumenteerimisele (need on jurisprudentsi ehk
õiguse dogmaatika küsimused).
Tänapäevane juriidiline otsustus peab olema väärtusotsustus. Kust leida väärtusi, millele
toetuda? See ongi põhiküsimus – kas on määra või mastaapi, millele tugineda?
1) Väärtused on valitsev ettekujutus (R. Zippelius).
Esimene positsioon küsib, kui kaugele me nende väärtuste järele minna võime või peame
minema? Mille põhjal me väärtusotsustuse langetame? Meist igaüks sotsiaalne olendina saab