selle asemel torkavad silma kummastamapanevad liitsõnad nagu mammutiluuaritmeetika paradigma (lk 35), mentaaltehnoloogia (lk 89 dateerimismeetodina), visiirsuundade tehnoloogia (lk 109) või megaliitplaneeringute funktsionaalne diagnostika (lk 204 taas dateerimismeetodina). Lisaks eespool nimetatud probleemidele, mis muudavad kirjutatu juba eos kuidagi kummaliseks ja küsitavaks, häirib M. Remmeli raamatus siin-seal sõnastus, milles lugejat sunnitakse ilma igasuguse argumentatsioonita omaks võtma autori esitatud seisukohti. Leheküljel 63 leiab sellised konstruktsioonid nagu ,,pikemalt tõestamata[...]" ja ,,ükskõik, kas need viimased oletused on valed või õiged, faktiks jääb, et [...]" või leheküljel 87 ilmnev üleskutse ,,Ärge uskuge ENEt [...]" (Remmel 2007). Kui eelnevalt nimetatud sisulised probleemid uurimistöö konkreetse probleemistiku ja eesmärgi puudumine ning mõistete- metoodika lahtiseletamisest ja põhjendamistest
JAT-is ilmneb ilmekalt Multi Level Approach, sest JAT peab leidma vastuse küsimusele: kuidas põhjendada juriidilisi otsustusi õigesti? III. 2.1. Jur. argumentatsiooni teooria piirid Piirid. Jur arg on kõikide õiguskultuuride osa. Vaatamata väga erinevatele arusaamadele, sünnivad jur otsustused valdavalt läbi jur argumentatsiooni. Common law’s tuuakse kohtuniku ette juba olemasolev ratio decidendi, ilma piisava argumentatsioonita ei ole lubatud olemasolevat kõrvale jätta. Kõik toimub protsessi kitsas sängis, aga võimalik teha uus protsessireegel, kui vajalikuks osutub. Kuuludes Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri tuleb meil arvestada teooriatega,mis seab argumentatsioonile piirid. Jur argumentatsiooni piire võib näha järgnevas: jur arg on alati seotud otsustamisprotsessiga, seetõttu alati seotud sots konfliktide menetlemisega, menetlus on ise
annaabi.ee 
