Filosoofia
Küll aga seda, et teadmisesüsteemi otsitava
absoluutselt kindla vundamendi tarvis ei ole traditsioon piisavaks teadmiste allikaks. Ta ei vasta Descartesi
metoodilise kahtluse rangele tõsikindluse nõuedele.
Teiseks peamiseks teadmiste ja arvamuste allikaks on meie meeled. Ka nende andmeid pole raske kahtluse alla
seada iga inimene teab omast kogemusest, et meelemuljed võivad vahel petta. Descartes saab siin muuhulgas
toetuda ka antiikse skeptitsismi poolt väljaarendatud argumentatsioonidele, mis tõendasid meelte andmetele
toetuva teadmise ebakindlust. Järelikult on võimalik, et meelelised ettekujutused ei representeeri oma objekte
korrektselt ja antud mõtteeksperimendi tingimuste kohaselt tuleb see teadmiste allikas tervikuna kõrvale jätta. On
võimalik isegi kahelda, kas meelelistele ettekujutustele üldse mingi objekt ekstramentaalses, s.t. teadvus-välises,
tegelikkuses vastab. Selliseks radikaalseks kahtluseks annavad alust unenägude ja hallutsinatsioonide juhtumid,
annaabi.ee 
