K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi,
kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise eest: näideteks sellistest püüetest
olid Popperi silmis natsistlik režiim Saksamaal ja kommunistlik režiim Nõukogude Liidus.
Kriitilise ratsionalismi poliitiline filosoofia soovib kaasa aidata inimliku vabaduse kaitsele ja
avardamisele. Otsus pooldada kriitilist ratsionalismi pole aga Popperi sõnul teaduslik-
argumentatiivselt põhjendatav, vaid põhineb lõpuks usul – usul mõistusesse nagu ta ütleb. Seda,
et mõistusesse tasub uskuda, ei saa mõistuslikult, ei kogemusele teotudes, ei argumentide abiga,
tõendada. See on lõpuks iga konkreetse indiviidi irratsionaalne otsus – kas uskuda mõistusesse
või mitte.
9