Põlevkivi, kirde-eesti
MEEMIDE KAMMITSAIS
Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on
ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas
põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta
lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine
süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese
kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist.
Rahaga läbi korrutatud mõtlemise tulemusena jõuame jätkuvalt
argumendini: põlevkivi on veel odav..., no kasutagem siis seda, mis
meil on. Põlevkivimeeme tsementeerib ühelt poolt kapitali kasumiootus,
suutmatus loobuda võimalikust kasumist ka tulevikus. Teisalt aga on
põlevkivil Eestis tugev kultuuriline ja sotsiaalne mõju. Nagu kogu
maailmas naftal, mille leiukohad, tootmine ja kasutamine määravad
paljusid nüüdisaja poliitilisi jõujooni.
Ligi kolmveerand sajandit tagasi võttis Vladimir Vernadski kasutusele
mõiste
PSÜHHOSOIKUM,