Mõtte mõttest
osutuvad kõlbmatuks, kui me lähtume esimese isiku vaatepunktist. (Vt nt T. Nagel. Mis
tunne on olla nahkhiir? Akadeemia nr. 10 1996, lk 2090-2108)
Nagel rõhutab, et me ei tohi kõrvale jätta meile vahetult teadaolevaid asju. Nt mis tunne on
olla, et ... . Väliselt saame me materialismi abil paljugi ära seletada, kuid teadvust
ennast mitte.
42
Undo Uus (1941): Materialistlik filosoofia, lähtudes nüüdisteaduslikust
inimesekontseptsioonist, on jõudnud järeldusele, et argiuskumus indiviidi identsuse
säilimisest läbi aja on eksiarvamus, mis peab pelgalt keelelist konventsiooni faktiks. See
filosoofia väidab, et isegi küsimus, kas isik on surnud või mitte, võib olla sisutühi.
Kui me soovime olla loogiliselt mittevastuolulisel seisukohal, siis on meil valida kahe
alternatiivse uskumuse vahel:
(1) Me oleme läbinisti materiaal-bioloogilised olendid; me ei oma aistinguid; küsimus, kas
me tulevikus elame või oleme surnud, on teatud juhtudel sisutühi; me ei oma vaba