Julius Kuperjanov
kinnistas varem juba rahva ja selle juhtide seal levinud vaadet, mille kohaselt „ Eesti
päkapikulaine“ ei suuda „maailmakontserdis“ kaasa rääkida. Ilmasõja aastail ehk õigegi
seisukoht ei sobinud enam olukorras, mil mõlemad potentsiaalsed ohuallikad- Saksamaa ja
Venemaa- olid väga tugevalt nõrgenenud ning Eesti iseseisvaks riigiks kuulutatud. Vastase
ülehindamist põhjustas sajandite jooksul inimeste argiteadvusse juurdunud pilt Vene impeeriumi
mõõtmatust vägevusest. Esialgu ei suudetud mõista, et sõdadest ja revolutsioonidest
nõrgestatud Venemaa pole ligilähedaltki sarnane tsaarivõimu hiigelaegade hiigelimpeeriumidega.
Seniste arusaamades muutmine nõudis aega ja positiivseid praktilisi kogemusi. Küllaltki suurt
rolli etendas kaitsetahte nappimises ja sõjatüdimus. Hiljuti ilmasõja kaevikutes naasnud mehed ei
tundnud soovi rindele tagasi pöörduda