Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem
Teisiti öeldes, õpetaja õpetab ja õpilane õpib või siis õpilane õpib seda, mida
õpetaja õpetab.
Siin on kesksed sellised küsimused, nagu ,,mida teeb õpetaja?", ,,mida tähendab
õpetamine?", ,,mida teeb õpilane?", ,,missugune on nüüd õppimine?", ,,mida teeb õpilane,
kui ta õpib?", ,,kuidas kujuneb õpilasest õppija?" (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk).
Õppimine kui kasvatusteaduse probleem:
Kõik saab alguse sõnapaarist ,,kasvatus on..". Sõnapaaridele järgneb nii argiteadvuslikus
kui ka teaduslikus käsituses selle avamine, mis on kasvatus.
Kasvatus on väga abstraktne mõiste, millel puudub tegelikkuses vahetu, konkreetne ja
teisest eristatav esindatus tegevuse näol. Ainukene tegevus, mis kasvatusega kõige
kindlamalt seostub, on karistamine, mistõttu on ka mõistetav tema tõrjumine. Kui aga
nüüd kasvatus asendati haridusega kui humaansega, demokraatlikule ühiskonnale
omasega, siis paraku ei kaasnenud sellega kasvatuse repressioonide vähenemine.