Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“
Siinkohal tulebki välja see mainitud
argitarkus, Leemet esindab teadlikult midagi, mingit traditsiooni, kuhu ta kuulub ja mis
moodustab tema nn omailma, tema kohaliku teadmise jms. Ta pole iseseisev ja erandlik
(mingis kunagises kontekstis), vaid näeb ennast olemasolnud kogukonna osana. Tulemas aga
on - tajutavalt - uued ajad.
Nii joonistuvadki kogu Kiviräha loos välja vähemalt neli erinevat traditsiooni. Esiteks
inimahvid, teiseks, ussisõnadega rääkijad ja praktilised targad (meie argitargad), kolmandaks
haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed (kelle hulka
ideeliselt kuuluvad tegelikult ka rüütlid jms).
1) Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad, on nad
siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Miks? Nad kasutavad küll ussidelt õpitud
tarkusi (sest ussisõnad kui sellised toimivad kogu teose vältel lingua francana loomariigis),
annaabi.ee 
