Eesti suuline keel ja suhtlus
Sellega koos on argisuhtlus väga spontaanne. Me peame reageerima kiiresti ja siinsamas
partneri pakutud uutele teemadele ega saa neid üldiselt varem ette valmistada.
Argisuhtlus on üldjuhul vaba vooruvahetusega. Kõnelejad annavad ja võtavad sõnajärge
vastavalt olukorrale.
Argisuhtluses on sotsiaalne kontroll meie sõnade üle üldiselt väike. Ka ei ole me tavaliselt
orenteeritud nt kirjakeele normingutele.
Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus.
Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et
lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne.
Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse
eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte
informeerimine, vaid suhtlemine ise, nt näitamine, et meil on koos hea olla. Sama vestluse
annaabi.ee 
