Mats Traat
Kolin kolina järgi.
Saadaks põrgu kogu värgi,
aga hing on luulehaige.
(“Autobiograafia”, 1966)
MATS TRAAT PROSAISTINA
Mats Traadi debüüdiks sai proosapala, novell “Lõppematu tee”, Elva
rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli
valdavalt 1964.a. valminud novellikogumik “Koputa kollasele aknale”
(ilm. 1966, 30.a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud
proosas külaelu üsnagi ahta näitamisega, argistseene ja –probleeme on
piiratud miinimumini. Valides oma juttude tegelasteks enamasti noored
inimesed, ei ole kirjanik panust teinud mitte psühholoogilisele esitusele,
vaid nende tegutsemismotiivide usutava mõtestuse ja tagamaa
loomisele.
Sarnaselt oma luulele tunneb ta aina muret hallilt, loiult ja alalhoidlikult
elatud elu pärast ning hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Traat jaatab
oma kangelaste konflikte iseendaga, kriitilise meele ilminguid,
annaabi.ee 
