Eesti sotsiolektide seisund
haritlaste keel. Puuduvad muud keskklassi rühmad ja pea puudub tööliste keelekasutuse
näitestik. Kas on võimalik nende tööde põhjal teha mingeid järeldusi?
Olulisim mõjur eesti keele varieerumisel on situatsioon, mis eristab omavahel kahte
stiili/registrit: ametlikud/avalikud situatsioonid on pea ainult normikeelsed,
mitteformaalsed ehk argised situatsioonid on normikeelest kaugemal. Samas suunas
viitavad ka sõnad, mis kuuluvad rõhutatult argistiili või formaalsesse stiili. Samasse viitab
ka teksti tüüp inessiivi lõppude puhul: monoloog on nt -h puhul formaalsema keelega kui
dialoog. See on kooskõlas nende tüüpilise staatusega. Monoloog on tüüpiliselt
formaalsema keele vorm.
Teised olulised sotsiaalsed tegurid on sugu ja vanus.
Naised on ka eesti uurimustes enam normikeele vorme järgivad. Seega järgib ka eesti
keeleühiskond üldeuroopalist sotsiolingvistilist universaali (vt eespool). Samuti kehtib
annaabi.ee 
