Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs
aastate teisel poolel Milton
Singeri käibele toodud „kultuurietendus“ (cultural performance). Kaljundi mainib siinkohal
ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga
rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on
oluline koht n-ö õpitud käitumisel laiemalt: ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt
triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel on oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja
tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures.
Dramaturgilise mudeli ja erinevate antropoloogiast tulevate impulsside kõrval on
performatiivse pöörde teiseks oluliseks selgrooks kujunenud briti filosoofi ja keeleteadlase
John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest (performative utterances).
Siiski ei pea Austin performatiivsuse all silmas mitte etendust või etendamist, vaid pelgalt