Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
morfoloogia, mitte s¨ untaks ega semantika. Seega on ainukeseks t~olgendaja
olekuv¨a¨artuseks 1, mis j¨atab tehtud valikust j¨argi kolm m¨argit¨ uu¨pi: K311 ,
K321 , K331 .
Niisiis v~oiks Peirce m¨argiteooria valguses p¨ ustitada k¨aesoleva t¨o¨o
eesm¨argi j¨argmiselt: uurides kanji m¨arkide morfoloogilisi olekuid
K311 K321 K331 ,
leida v~oimalusi m¨argi enese seletamiseks ning seostamiseks teiste kanji
m¨argiolekutega.
Siinkohal on oluline t~ommata joon kanji m¨argi kui terviku ning tema
morfoloogilise anal¨ uu¨si vahele. M¨ark kui tervik on alati K331 K332 K333
olekus, olles mingi s~ona s¨umboliks. R¨a¨akides edaspidi m¨argi olekust pean
ma silmas tema morfoloogilist e. vormilist olekut. Olles oma kujult k¨ ull
piltm¨ark, toimib kanji m¨ark ikkagi keeleliselt mitmevalentse s¨ umbolina.
101
N¨aiteks on k¨ ull last kujutav piltm¨ark, t¨ahendused aga varieeruvad