"argilliitmudad" - 1 õppematerjal

Erinevad ajastud

Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html). Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal ja sellega piirnevas 40-50 km laiuses vööndis, samuti Vormsi ja Hiiumaa põhjaosas. Ladestu paksus on keskmiselt 160-180 m. Ajastu alguses kuhjusid meie alal rannalähedased liivad, seejärel tumedad argilliitmudad ja roheline glaukoniitliiv. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ida-Euroopa platvormi loodeosas moodustusid suured fosforiidimaardlad (I. Arold, 1987) 2.3 Silur Silur on pärinud oma nime muistsetelt Walesi elanikelt siluritelt (I. Arold, 1987). Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile.