"argikeskkonnas" - 1 õppematerjal

EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990

(Viires 1998). Ajavahemikku 1970. aastatest 1980. aastate keskpaigani ehk nn stagnatsiooniaega iseloomustas senisest aktiivsem venestamine ja tsentraliseerimine ning olmepingete süvenemine. Maal ühendati väikesi kolhoose suuremateks, paljud külad jäid ääremaale ning hääbusid. Seda hoogustas ka väikeste maakoolide, raamatukogude ja kultuurimajade sulgemine. Paljud linlased lõid tugeva emotsionaalse sideme oma maakoduga, senisest rohkem hakati argikeskkonnas väärtustama ajaloo-, kunsti- ja looduspärandit, elustus rahvusromantika. Väga populaarseks muutus pärimuskultuuriga tegelemine, eriti koorilaul ja rahvatants, samuti hakati taas hindama käsitööd. Olukorras, kus poliitiline avalikkus puudus, väljendati oma hoiakuid privaatses, sõpruskondadena toimivas kultuurisuhtluses. Samalaadne roll eestikeelsel meedial, eriti kultuuriväljaannetel. Arhidektuuri hakati väärtustama rahvusliku ehitus- ja elamiskultuuri traditsioone (Viires 1998).