Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
Lavastaja roll valgustusajal lavale panija, inimene või assistent, kes vaatas saalist, kas inimesed on laval
õigesti ega varja üksteist. Koordineeris näitlejate paigutust ja liikumist.
Teatriarheoloogia antiigi ülekandmine, mis Euroopas 19.saj valitses. Ajalooliselt detailitäpsed lavastused.
Laval tegeldi kadunud maailma taastamisega.
H. Ibsen Norra näitekirjanik ja radikaalne lavastaja, kes töötas oma näidendid välja tihedas seoses
teatripraktikaga. Kaasaegne inimene ja argikeskkond olid laval, mis osutas valupunktidele ta tegi seda nii, et
see oli teatri moraalinõuetega vastuolus. Kujutas ka inimese siseelu, jõulisi dramaatilisi konflikte.
Realistlik ja naturalistlik teater lavastaja muutus vajalikuks. Uus näitekirjandus otsiti elulist tõde, lahati
inimhinge ning kujutati inimese siseelu. Laval pidi olema reaalsuse tõetruu peegeldus. Lavastajateatris tekkis
ka teatrikunstniku amet nüüdisaegses tähenduses. Tekkis uus lavakujundus.
annaabi.ee 
