Kirjandusteaduse kodutöö - eesti luulekaanon
tänapäeva autoritest samamoodi oma teosed üles ehitab, siis praegu ei ole see enam kuigivõrd
originaalne, küll aga oli see kindlasti uuenduslik mõni aeg tagasi, kui enamasti kasutati
kirjavahemärke, esisuurtähti ja ka enam-vähem samapikkuseid salme. Seega Betti Alveri teos
sobib vormiliselt kindlasti kaanonisse, aga Kolgi üle ei saa päris kindlalt otsustada.
Keeleliselt kuuluvad kaanonisse peamiselt puhast ja ilusat väljendusviisi kasutavad ning
argikeelsust ja sõnamänge vältivad autorid. Betti Alveri väljenduslaad sobib kaanonisse, sest
ta kasutab kauneid sõnu, nagu näiteks ,,läidetud’’ ja ,,räbune’’, mis ei kuulu tavaliselt
igapäevase keelekasutuse hulka, vaid on pigem poeetilised. Lisaks on tema
kirjavahemärgistus ja esisuurtähe kasutus korrektsed, mis võib tuleneda ka sellest, et ta
kasvas üles eesti rahvusliku identiteedi õitsengul, kui Eesti Vabariik alles sündis, ning sel ajal