Eesti sotsiolektide seisund
argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja
kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt
järgmised:
- rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on
oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud;
- olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%,
argises 40%;
- oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne. Argikeelsetes sõnades esines
-nd 56%, neutraalsetes 32%, kirjakeelsetes 28%;
- sotsiaalsetest teguritest on olulised kaks: sugu ja vanus. Naised kasutasid lühemaid vorme
29%, mehed 38%. Seega naised on normikeelsemad. Enim kasutab pikka vormi noorem ja
keskmine põlvkond, kuid erilist vahet pole.
Kaily Cui: h hääldamine
Kaily Cui uuris oma bakalureusetöös teist tuntud variaablit: h hääldamist või
mittehääldamist sõna algul. Siin on väidetud, et vanades kohamurretes üldiselt h-d ei