Referaat Betti Alverist
Templid, aarded, - kõik, mis ükskord oli,
Külvatagu teise roose, palme,
luuletajad loogu teisi salme
üks on kindel: mõttele, mis vaene,
paradiiski tundub kehv ning paene,
kuna vabad vaimud igatahes
pärleid leiavad ka viimses pahes.
Halli argiilma suhtud Betti Alver nooruslikult trotsivalt: ,,Selle ilma igav kainus /
rõhub nagu raudne soomus - / kõigesse, mis väär ja ohtlik, / kiindub kirglikult mu
loomus" (,,Selle ilma igav kainus").
Uusi värve tõi ,,Tuli ja tolm" eesti armastuslüürikasse, mida kümnendi keskel
viljeldi väga vähe. Betti Alver eelistas vihjavat, muude motiividega põimuvat käsitlust,
nagu luuletuses ,,Kes poleks näinud häda, mille raskus", ,,Ühele hullule" ja ,,Nõid".
annaabi.ee 
