Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm
Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid,
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik.
Valitsev teadmine <-> vastuteadmine.
Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja
kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja
kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud
argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud
interpretatsioonisüsteemid.
Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis
Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti
leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku
seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On
andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi
trükitüüpe kasutama.