ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi Ilukirjanduse tunnused: stiilikujundite kasutamine kujundlik keelekasutus keel on kirjaniku väljendusvahend, sõnadega manab ta lugeja ette pilte ja sündmusi kujundite abil taotletakse väljendusrikkust Ilukirjanduse tunnused: sügavmõttelisus ja filosoofilisus ilukirjanduslikud tekstid panevad lugeja kaasa mõtlema käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi
läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse.
läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse.