Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis
elama ''jõudeelu ehk mittetegemist''', mida samuti soovitas Laozi. Mõlema targa
õpetused kujundasid hiina ülikute seas traditsiooni, mis ei hinnanud kõige kõrgemalt
mitte teadmist, oskust ega isegi loomingut vaid lihtsalt tervist, rõõmsat
elutunnetust, elamise nautimist.
Hiina tark kummardas vaimsust kõige avatumas vormis: avanud oma südame
olemise täiusele, nautis ta kogu olemise kulgu, suutes seda ka pisi- ja argiasjades.
Hiinlane on rahulik oma vaesuses - mida vaesem on vaim, seda enam sinna mahuv;
mida rahulikum on vaim, seda enam mahub sinna rõõmu.
''Peen'' elulaad on kogu ümbritseva elu täielik tajumine. See ei tähenda maja
ülekoormamist kallite asjadega või tegelemist mingite eriskummaliste hobidega.
Hiinlase jaoks tähendab see avastada olevas midagi muud lisaks: peenes lihtsat,
kauges lähedast ja vastupidi, ehk väikeses suurt, lõpetatus hoomamatut. ''Peene''