Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Uuring korraldati kolmes rühmas. Esimeses oli 181 Jaapani noort vanuses 12–15 eluaastat,
teises 1050 jaapanlast vanuses 13–18 eluaastat ja kolmandasse rühma kuulus 364 ameeriklast
vanuses 9–12 aastat. Noorte vägivaldsust ja agressiivsust uuritikatse algushetkel ja kolme
kuni kuue kuu möödudes.
Kui vägivaldseid mänge mängivaid noori võrreldi eakaaslastega, kes neid ei harrastanud,
selgus, et juba selle aja jooksul oli nende käitumine muutunud argessiivsemaks. Mida rohkem
noor mängis, seda suuremaks oli muutunud ka agressiivsus. Teiste löömine, tõukamine või
muu füüsiline ründamine oli suurenenud ja seda olenemata sellest, milline oli nende
agressiivsuse tase uurigu algushetkel. See seos avastati kõikides rühmades.
Teadlased peavad oluliseks, et tulemused olid nii Jaapanis kui ka Ameerikas ühesugused,
kuigi riikide kultuur ja ühiskond on väga erinev. Nende arvates on vägivaldsete mängude
annaabi.ee 
