Rumeenia
lebas leos tööpükse. Ta väljendas,et saame siin pesta ja puhast vett. Tänasime
hämmeldusega. Ähmiga olin käterätiku maha pillanud ja läksin seda otsima; juba tuli
seesama onu JOOSTES, rätik pikaltsirutatud käes. Pisara võttis silmanurka, tõepoolest!
Kui nüüd meenutada eesti meeste staatilist isandlikkust- või mis te arvate . .
Et meil oli aega bussikohtumiseni ainult kolm päeva ja
kohtumispaika Curtea de Argesisse ettenägematu X- transpordi
marsruut, siis otsustasime vallutada Bucegi kottideta,
kergrünnakrühma varustuses. Seekord jäi baaslaagrisse karjustega
suhtlema ja kukeseeni korjama Riina, meie surusime peale
hommikusööki vapralt otse mäkke (loomulikult esialgu valesti!)
Niisiis, Bucegi, siin me oleme! Sinu ümbrus on võluvalt
kuusemetsaselt karm, katla kaljuseinad järsud ja rada viib sinuni
kaljueendite vahelt, kus tunneme end sipelgatena kivilibusse
klammerdumas