Piibliõpik
idarannik Kreekast Itaaliani.
Hoolimata sellest, et seal leidub hulgaliselt andmeid ajaloo kohta, pole Piibel kaugeltki mitte
ajaloo raamat. Ajalooline täpsus ei ole Piibli eesmärk ja sealt võib leida mitmeid näiteid
ajaloolisest tõest kõrvalekaldumise kohta. Nii on üsna mõttetu viia kõiki arheoloogilisi avastusi
kooskõlla Piibliga. Eriti puudutab see VT lugusid maailma loomisest, esimestest inimestest või
Noa laevast.
Viimase aja tähtsamaks Piibliga seotud argeoloogiliseks leiuks on Jeesuse-aegse ülempreestri
Kaifase perehaua leidmine 1990. aastal Jeruusalemmas. Kaifas oli ülempreestriks aastail 18-36
pKr, temal oli Jeesuse surmamõistmisel oluline osa. Näite arheoloogilise materjali kaudu
saadavast informatsioonist võiks tuua samast hauast. Sinna maetud naise suust leiti münt, mis oli
tasu paadimees Charonile allmaailma jõest ülesõidu eest. See kinnitab, et Jeesuse ajal olid
hellenistlikud tavad ja kujutlused tähtsal kohal ka Jeruusalemmas.