Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
Peaajus väheneb
närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es
piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused
seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning
neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises.
Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised
beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed
tängud (mis sisaldavad valku tau) ja amüloid angiopaatia. Naastud on tihedad, enamjaolt
lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud. Tängud on lahustumatud keerutatud
kiud, mis kogunevad närviraku sees. Amüloid naastude ja neurofibrillaarsete tängude
leidmine ajust ei tähenda veel tingimata Alzheimeri tõve esinemist, kuna need tekivad ka
loomuliku vananemise käigus. Antud haigusele on iseloomulik eelkõige suuremal hulgal
annaabi.ee 
