Veisekasvatuse alused
Probleemiks on
rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass. Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/3 veiste
üldarvust. Põhiliselt on see tõug levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Eesti punast tõugu veiste tõumärk on
EPK. Eesti punase veisetõu aretusega tegeleb Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu, mis asub Kehtnas
ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub kunstliku seemenduse jaam ja Märjal
aretusosakond.
EESTI MAATÕUG (EK)
Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad
olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid
väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus
algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja
tõuraamat
annaabi.ee 
