"aretusmeetodeid" - 1 õppematerjal

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

Eesti hobune on lootustandev rakendihobune (Briggs ja Hamilton 2007). Mitmekülgse kasutusotstarbega hobustel peavad olema teatud omadused nagu hea iseloom, julgus, kuulekus, energilisus, hea liikumine, vähenõudlikkus, tugev ja proportsionaalne kehaehitus. Kuid mitte igasugust hobust ei tasu säilitada, seega on eesmärgiks ka hobuste aretus, kus jälgitakse välimiku ja jõudlusomaduste parandamist (Briggs ja Hamilton 2007). Ohustatud tõu puhul ei saa kasutada samasuguseid aretusmeetodeid, kui oluline isendite arvukuse tõus, sest meetod, mis arvuka tõu puhul on progressiivne, võib halvasti mõjuda piiratud genofondiga tõus. Näiteks paremate täkkude laialdane kasutamine ja nende intensiivsele hobuste parandamisele ahendab genofondi, väheneb heterosügootsus ja suurenevad riskid (Fitzpatrick, 2008). Vaatamata sellele, et eesti hobuse tõus on nii liinide kui ka täkkude arv aretustööks piisav, ei ole tegelik olukord sugugi hea