Veisekasvatuse alused
Harilikult
toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse
aretuseesmärgile sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Selle etapi lõpus saadakse suur ja
omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv.
II etapis toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.
Sellel etapil võidakse kasutada veel mõnda aretuskomponenti mingi konkreetse tunnuse parandamiseks.
See etapp lõpeb tavaliselt tõu tunnustamisega ja talle nime andmisega. Alustatakse tõuraamatu pidamist.
III etapil ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus
väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega.
IV etapp - tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi.
annaabi.ee 
