Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
Eesti territooriumid
jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti,
mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos
Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile.
Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja
Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat,
Weissenstein, Narva ja Wesenberg.
Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane
hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil
kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud,
kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad
lihtsatest sakslastest, tehti alamast alamaks ühiskonnaklassiks
annaabi.ee 
