Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
sajandist alates juba arvukamalt, siirduma idaslaavi rahvast. Oma seisukohavõtus tugines
Kant muu hulgas vanavene allikaile, rootslasest arheoloogi Birger Nermani Irboskamaal
läbi viidud arheoloogilise kaevamistööde tulemusele ja soomlasest arheoloogi Aarne
Michael Tallgreni uurimustele. Algsele eesti elanikkonnale saabus siiski hiljem Eesti-ja
Liivimaalt Peipsi-tagustele aladele siirdujate näol lisa, eriti alates 19.sajandi keskpaigast 26.
Kanti seisukohta jagas õigusajaloolane Imar Arens27, kes Teise maailmasõja aegse Saksa
okupatsiooni ajal oli võtnud osa Tartu ülikooli kompleksekspeditsioonist Peipsitagustele
aladele. Arheoloogilisele ainesele toetudes märgib noist pagulasteaedadest veidi hiljem ka
Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või
nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas
H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja
annaabi.ee 
