Tervishoiu sotsiaaltöö terminaalselt haigetega
nende elu lõpul. (Payne, 2009, lk 518)
Sotsiaaltöö kliiniline mudel alahindab sotsiaaltöö potensiaalset rolli reguleerida
sotsiaalküsimusi, mis puudutavad surma ja leina, millega seisavad silmitsi üksikisikud,
perekonnad ja kogukonnad. Kogukonna roll tuleks liigendada viisil, mis sisaldaks
kliinilist praktikat, aga identifitseeriks sotsiaaltöö laiemat rolli. Selliseid võimalusi võib
näha terminaalselt haigetega tegelemise arengus. (Payne, 2009, lk 519)
Sotsiaalala kaks arenguvaldkonda surmaeelses ja palliatiivses ravis on eriti tähtsad.
Arenenud riikides on surmaeelse elu tegurid muutunud nii poliitiliselt kui sotsiaalselt
väga tähtsaks. Hiljutine mure terminaalset haigete ravis esindab uut pööret teenuste
mõtestamisel suremisel ja leinavatel inimestel. Seda võib näha Briti valitsuse
surmaeelse ravi strateegias. Keskmes on kõik täiskasvanud, kes on muutunud väga
järelandlikuks kui nende elu jõuab lõpule mõne kaugelearenenud haigusega. Sellise