Eesti ühiskonnageograafia
Aja jooksul omandas Tallinn Rootsi
provintsikeskuse ja Venemaa kubermangulinnana halduskogemusigi. XIX sajandi lõpul hakkas seal arenema ka tööstus
ja seda, tänu sadamale, väga kiiresti. Juba 1913. aastaks oli Tallinn tööstuslinnanagi saavutanud esikoha Eestis.
Sellepärast oli aga ka loomulik, et uuele Eesti riigile sobis pealinnaks vaid Tallinn, hoolimata ta mõningasest
kultuurilisest nõrkusest. Pealinnana sai Tallinn juurde uue tähtsa arenguteguri, kõrvaldas pikkamööda oma puudujäägid
kultuuri vallas (sinna tekkis tehnikaülikool) ja kasvatas tööstust: 1939. aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust,
hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng
enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks.
Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja
annaabi.ee 
