Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad
vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja
Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused
eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud
väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks
suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid
rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a
põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod
1.3 Usund
Eestlaste muinasusund:
muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel
usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see