Agressiivne laps
Lapse psüühilist arengut jälgides on võtmesõnaks terviklikkus, s.t. et kõik mõjutab kõike. Kui
lapsel puudub eneseväärikustunne, kui ta on kartlik ja hirmunud, siis pole tema õpivalmidus
koolis selline, nagu võimaldaks tema arukus. Kui lapsel on märgatav motoorne rahutus, siis on
tal suurem kalduvus hakata vahekordi jõuga klaarima kui rahulikul lapsel, ilma et oleks tegemist
lausa agressiivsusekalduvusega. Terviklikkuse rõhutamisest hoolimata on siiski tavaks lapse eri
arengutahke jälgida üksteisest lahus. Räägitakse intellektuaalsest arengust, tundeelu arengust,
ühiskonnaga kohanemisest jms., ehkki praktikas on neid võimatu üksteisest lahutada.
Sotsiaalse suhtlemisega seostuvate probleemide lahendamist võib lapsega harjutada nii kodus kui
koolis. Lapse käitumist ei saa mõjutada, kui ei ole midagi teada tema käitumise tagapõhjaks
olevate tundmuste või käitumisega seostuvate kujutluste kohta. Kui lapse agressiivset käitumist