Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
Tema oli
kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud
olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade
uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel.
Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas
tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need
sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on
toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega.
Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee.
Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva
ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna
väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles"
annaabi.ee 
