Kontserdi arvustus „Vocalissimo”
Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või
keelpillikvartetile (19931995) ja sedagi oli põnev kuulata. Kuuest laulust koosnev tsükkel on
väga-väga kammerlik ja ses mõttes kontrastne eelnenuga, kuid seda komplitseeritum
esituslikult. Komplitseeritud on ka laulja kõlaline vahekord tselloga, aga see just oli
absoluutselt paigas. ,,Ahmatova lauludes" on tekst vaata et olulisemgi kui ,,viis" ja seega
diktsioon ülioluline siin on arengureserve, eriti Peterburile mõeldes.
Järgmise teose kandis ette Marius Järvi ning see oli austraalia helilooja Carl Vine'i (1954)
,,Inner World" tsellole ja salvestisele. Vale oleks vist öelda tsellole ja makilindile, sest see, mis
tuleb kõlarist, on küll palju arvutitöötlust näinud ja kindlasti ei mängita seda maha lindilt.
Kuid teos on kindlasti parim, mida olen kuulnud sellises koosluses, seega teine kulminatsioon
vaadeldavas kavas