· tehnilised tõkked; · kaubanduse kaitsevahendid. 5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned 1.Turule juurdepääsu ja reeglite parandamine üksi ei aita. Selleks, et riik saaks kasu kaubandusest tuleb alustada kaubanduspoliitika tähtsuse teadvustamisest ja suurendamisest valitsuste tasandil. Euroopa Liit toetab arenguriikide arengupoliitikate peamise eesmärgina kaubanduse, kui arengu peamise mootori, integreerimist arengupoliitikatega. 2.Euroopa Liit näeb suuri kasutamata võimalusi arenguriikide arengu soodustamiseks regionaalsel koostöölkaubanduse vallas. Nagu juba mainitud, on arenguriikide omavaheline kaubandus vähe arenenud, suurem osa sellest toimub endiselt nn. lõuna-põhi suunal ehk arenenud riikidega. Läbi regionaalse integratsiooni loodab Euroopa Liit saavutada nn lõuna-lõuna kaubanduse ehk arenguriikide endi vahelise kaubanduse osatähtsuse kasvu
Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral on innovatsiooni arenguks vajalik kõrgetasemeline haridus- ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis. Innovatsioonipoliitika on tihedalt seotud haridus- ja teaduspoliitikaga (uute teadmiste loomine, kvalifitseeritud tööjõu koolitamine), tööstus- ja arengupoliitikatega (arengupotentsiaaliga tööstusharude toetamine, ettevõtluse soosimine), rahanduspoliitikaga (maksusüsteem), õiguspoliitikaga (intellektuaalomandi ja patendipoliitikad.) Innovatsioonisüsteemi osapoolte rohkusele vaatamata on üks süsteemi kandvaid telgi teaduse ja ettevõtluse koostöö. Ettevõtetele on innovatsiooniks vajalik juurdepääs teadmistele, teiselt poolt aga annab tihe koostöö ettevõtetega ülikoolides tehtavale teadustööle reaalse rakendusliku väljundi
annaabi.ee 
