esiletulemine. Näide 1. Praktikud jätsid visioonid unarusse. Vabariigi algusaastatel rajasid ettevõtlikud mehed kodumasinate parandustöökoja. Kuna välismaised kodumasinad olid sel ajal Eesti turul minev kaup, siis saavutasid nad ruttu hea majandusliku järje. Edu peeti iseenesestmõistetavaks ning kuna enamik töökollektiivist kuulus isiksuseomadustelt praktikute hulka, siis nad ei tegelenud perspektiivsete arenguplaanidega (sellega armastavad tegeleda intellektuaalsed tüübid). Samuti ei tegeletud klientuuri kujundamisega (sellega tegelevad sotsiaalsed tüübid). Vaikselt, turusituatsiooni muutudes hakkas nende majanduslik areng langema. Lõpuks ühinesid nad suurema parandustöökojaga, kus oli suurem töökollektiiv. Tänu sellele sammule pääsesid nad majanduslikust laostumisest. 2 Näide 2
vähe. Eestis on suur osa elamufondist tehniliselt vananenud, mistõttu oleksid vajalikud investeeringud elamute kvaliteedi parandamiseks ning säilitamiseks. Tuginedes eeldusele, et uuselamuehitus kasvab SKP-ga samas tempos, näitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs, et aastatel 2003-2009 oli vaja korterelamuid renoveerida vähemalt 110 000m2 elamispinna ulatuses aastas, aga järgmisel kümnendil küünib renoveerimisvajadus üle 400 000 m2 aastas. Riiklike arenguplaanidega on ette nähtud riigi abi korterelamute rekonstrueerimiseks. Toetuste jagajaks on sihtasutus KredEX ja saajaks korteriühistud, korteriomanike ühisused ning elamuühistud. Riik toetab enne 1990. a ehitatud korterelamute põhikonstrueerimise ja ennistamisega seotud remonttöid, samuti elektrisüsteemide ennistamist. Toetus katab kõigest 10% tööde maksumusest. Et taotleda rekonstrueerimistoetust, peab korterelamu kohta olema teostatud tehniline ülevaatus.
likvideerimist − ei saa pidada siiski rangelt kohustuslikuks vaid pigem eelis- tuslikuks. Seega on võimalikud ka variandid, mis võivad kas tervenisti või vä- hemalt osaliselt 35 kV pinge esialgu säilitada. See on aga Eesti Energia tehni- kapoliitika ja majanduslike võimaluste küsimus. Vaadeldava 35 kV võrgupiirkonna rekonstrueerimisvariantide koostamisele järgneb nende tehnilis-majanduslik võrdlemine ja parima lahenduse valik, so- bivuse kontroll naabervõrguosade arenguplaanidega, investeeringute graafiku ja rekonstrueerimisprojekti koostamine. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 40 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE Elektriettevõtte põhikohustuseks on kindlustada tarbijate töökindel elektri- varustus kvaliteetse elektrienergiaga minimaalsete võimalike tariifide juures.
annaabi.ee 
