RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE
läbi samm-sammult, kasutades seda raamistikku. Igale sammule järgnes muutujate
eemaldamine, kui neil oli minimaalne mõju rasedusaegse depressiooni ja arengupeetuse
vahelisele suhtele (väiksem kui 5% muutus riskisuhtes). Muutujad, mis jäid alles, viidi edasi
5
järgmisele tasemel ning vaadati järgmisel tasemel olevate muutujate vahelist seost eelnevalt alles
jäänud muutujatega. Lõpus toodi iga muutuja uuesti sisse. Negatiivseid tõendeid selle kohta,
kas noore ema vanusel on efekt arengupeetusele, ei leitud, seega naise vanus jäeti välja. See
võib tuleneda ka mõnest teisest faktorist, mida ei lisatud või ei olnud võimalik mõõta.
l2.2 Uuringu tulemused ja analüüs
Kokku saadi tulemused 11 098 naiselt, kellest 44% ootas oma esimest last. Naised, kellelt ei
saadud andmeid kõigil uuringuetappidel, arvati uuringutest välja. Neid oli kokku 3370. On välja
toodud ka, et uuringus osalenud naiste ja väljapraagitud andmetega naiste vahel olid ka