Aafrika ajalugu
Sellel oli ka väga mitmeid variatsioone, Gambia
valitseja ideed ühendasid nt kapitalistlikke, sotsialislikke ja populistlikke vaateid, Nigeerias eksisteeris 1960.
aastatel pragmaatiline sotsialism, mis seisnes peamiselt põllumajandusreformides.
Aafrika sotsialismile oli ka suur Nõukogude Liidu toetus. 53 000 aafriklast õppis NSV Liidus. Kõiki aafrika
sotsialismi seisukohti ühendab vaade, et marksism ja teaduslik sotsialism ei sobi Aafrika arengumudeliga –
klassivõitlus ei ole tähtis, väidetakse, et see puudub sealses ühiskonnas, seda pole kunagi eksisteerinud.
Aafrika sotsialismi liikumapanevaks jõuks oli talupoegkond ning väideti, et sugukondlikud suhted polnud
mitte ühiskonna arenguetapiks, vaid iseloomulikuks jooneks Aafrika eluviisile, millele on omane
kommunalism.
Senegali “lüürilise sotsialismi” eestvedaja oli L. S. Sengor, keda mõjutasid negritüüd, prantsuse
sotsiaaldemokraatia ja eksistentsialism